Kirill's Metal news

 Enne alustamist peate mõistma, kes on professionaal ja kes on käsitööline. Professionaal on spetsialist, kes on oma ala tööks hästi koolitatud ning omab tööks vajalikke oskusi ja oskusi. Käsitööline, teeb rutiini, see tähendab teeb iga kord umbes sama asja. Mulle tundub, et nende peamine erinevus seisneb selles, et professionaal saab oma tegevusvaldkonnas täita erinevaid ülesandeid. Professionaal seisab oma töös pidevalt silmitsi erinevate probleemide ja raskustega. Neid lahendades omandab ta uusi teadmisi ja kogemusi ning tänu sellele areneb ja muutub oma valdkonnas paremaks. Rutiini tegeva inimese probleem seisneb selles, et iga kord, kui ta teeb sama asja, ta ei liigu ta edasi. Ja mis kõige tähtsam on see, et sama asja ikka ja jälle tegemine ei taga isegi seda, et inimene seda väga hästi teeb. Mõnikord on selleks, et milleski paremaks saada, tuleb muuta tegevusvaldkonda ja hakata tegelema millegi muuga, et saada värskeid ideid. Lubage mul tuua teile näide. Me kõik teame geniaal...

 Nagu ma aru sain dokumendist ja Internetist saadud teabest, on copylefti mõte selles, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, ei ole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust, st kasutaja on kohustatud levitada programmi sama litsentsi alusel ja samade tingimustega. Copyleft -litsentse on mitut tüüpi: "Tugev" copyleft - võimaldab koodi kasutada ainult sama litsentsi alusel loodud programme. Kui kasutan mõne tugeva copyleft programmi koodi, siis pean oma programmile andma sama litsentsi (näiteks GPL, AGPL, Sleepycat litsents). "Nõrk" copyleft - võimaldab teil programmi koodis muudatusi teha, eeldusel, et muudetud programm koostatakse originaalina raamatukoguna. Seejärel saab uue programmi välja anda mis tahes muu litsentsi alusel (näiteks LGPL, Mozilla avalik litsents) Permissive license (no copyleft) - need litsentsid võimaldavad teil programmi ja selle lähtekoodiga teha peaaegu kõike, kaasa arvatud nende levitamine, müümine, s...

  Ausalt öeldes on mul pärast selle dokumendi lugemist muljed erinevad. Esiteks olin ma väga üllatunud, kui sain teada, et dokumendi autor on Rootsis piraadipartei. Olin neist palju kuulnud ja lugenud, nii et mul oli ligikaudne ettekujutus sellest, mida arutatakse. Esialgu tundus nende positsioon üsna loogiline. Nagu ma aru saan, pooldab erakond intellektuaalomandi, patentide ja autoriõiguse valdkonna seaduste reformimist ning soovib lubada autoriõigusega kaitstud objektide mittekaubanduslikku vahetamist, kuid samal ajal säilitada ärivahetuse keeld. Internetis on palju arutelusid ja arvamused on väga erinevad, sest ühest küljest tuleb see tavakasutajatele kasuks tänu sellele, et saadaolevate materjalide arv suureneb, kuid teisest küljest on see halb mõju sisu autoritele endile, sest nad kaotavad selle eest raha. Olen Metallica suur fänn, nii et pean näitena tooma Napsteri juhtumi. Aastal 2000 esitas bänd Napsteri vastu hagi, kuna nad kopeerisid ja levitasid muusikat oma teenistuses...

Tahan teile rääkida eelviimasest punktist "ära kuritarvita oma võimu". Umbes 9 aastat tagasi meeldis mulle mõnikord brauserimänge mängida. Tol ajal olid nad juba populaarsust kaotama hakanud, kuid päris palju inimesi mängis neis siiski. Olin siis väike ja ei osanud hästi mängida, läksin sinna maailma avastama, sest olin huvitatud ja lihtsalt lõbutsesin. Minu lemmikmäng oli TimeZero. Kord märkasin mõnes kohas viibides, et moderaator  kuidagi ebaviisakalt kahe mängijaga suheldas (nad olid algajad). Ta võttis nende asjad pettusega ja mõnitas neid siis tükk aega, öeldes, et ta ei loobu sellest, sest “nad rikkusid mängureegleid”. Mis kõige tähtsam, see ei olnud ainult üks juhtum. Pärast seda sagenesid moderaatorite ebaseadusliku tegevuse juhtumid. Eriti halvendas see uustulnukate elu, moderaatorid kogenud mängijaid ei rünnanud. Selle tulemusel avaldati mängu ametlikul veebisaidil 2 kuu pärast artikkel, kus öeldi, et enam kui pooled moderaatorid vallandati mängijate sobimatu kohtle...

Pärast selle dokumendi lugemist olin isegi pisut üllatunud, sest 2020. aastaks on enamik punkte minu arvates hästi tehtud. Mulle tundub, et nn arukat tarbimist on kõige paremini rakendatud. Olen märganud, et inimesed kasutavad üha enam internetti toote ostmiseks või selle kohta teabe leidmiseks. Näiteks kasutas enamik mu tuttavaid ja sõpru, kes õppimiseks arvuti ostsid, hinnavaatluse veebisaiti, et võrrelda sama arvuti hindu erinevates kauplustes ja vastavalt sellele valida endale parim variant. Viimasel ajal oleme aktiivselt arendanud selliseid teenuseid nagu autode jagamine (Citybee, Boltdrive), toidu- ja toidukaupade kohaletoimetamine (polt-wolt jt), elektrilised tõukerattad. Hoolimata asjaolust, et selliste tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine Eestis kulges juba kiiresti, läks koroonakriisi saabudes protsess veelgi kiiremini. Sellega seoses on kriis seda tööstust IT-s suuresti arendanud, sest inimesed pidid pikka aega kodus õppima ja töötama ning selleks on vaja hästi arenen...

  Meile kõigile meeldib saada viimaseid uudiseid meie maailmas toimuva kohta. Varem lugesid inimesed palju ajalehti, ajakirju, kuulasid raadiot. Uudised on tänapäeval sama olulised kui varem, kuid teabe vastuvõtmise viis on muutunud. Interneti tulekuga hakkasid paberiallikad tasapisi tagaplaanile tõmbuma. Erinevad uudisteportaalid, foorumid, otseülekanded - kõik see võimaldab teil kiiresti ja hõlpsalt teavet saada. Mõned usuvad, et see on hea, teised - et see kahjustab inimest. Me ei saa edusamme muuta, kuid saame analüüsida, kuidas vana meedia mõjutas uut. Minu arvates on kõige positiivsem aspekt see, et uute teabe hankimise viiside tekkimise tõttu peavad vanad meediad turul püsimiseks kohanema ja sellest tulenevalt ka arenema. Võtame näiteks Postimehe. Esialgu oli see paberleht, kuhu trükiti uudiseid ja igasuguseid teadaandeid. See oli väga populaarne. Nüüd on see juba suur uudisteportaal ja võin eeldada, et seda loeb palju rohkem inimesi kui sama ajalehte. Aga kui postimehe oman...

 1. "Nu, pogodi!" Paljud inimesed, kes veel Nõukogude Liidus elasid, on tuttavad legendaarse Nõukogude mänguga "Nu, pogodi!" või "Hunt püüab mune". Mängu mõte on püüda võimalikult palju mune korvi ja seega koguda kõige rohkem punkte.Pärast iga püütud muna suureneb tulemus ühe punkti võrra. Lisaks sellele, et see mäng on meelelahutus, sellel on ka elektroonilise kella ja äratuskella funktsioon.Seade on oma aja kohta tõeliselt ikooniline. Selle taga olid järjekorrad ja seda oli raske saada, iga selle aja laps tahtis seda mängu saada. Hind oli päris kõrge, umbes 25 rubla (keskmine palk oli siis umbes 120 rubla). Elektrooniline mäng "Nu, pogodi!" alustas tootmist Nõukogude Liidus 1984. aastal, kui kaubamärk "Eleсtronika" on välja andnud kaasaskantava elektroonilise mängu, millel on vedelkristallkuvar. See oli esimene mikroprotsessoripõhine mäng NSV Liidus. Kuid vaatamata kogu populaarsusele ei leiutatud seda NSV Liidus. See oli algselt Jaap...