Posts

Showing posts from September, 2021

Info- ja võrguühiskond (4.nädal)

Pärast selle dokumendi lugemist olin isegi pisut üllatunud, sest 2020. aastaks on enamik punkte minu arvates hästi tehtud. Mulle tundub, et nn arukat tarbimist on kõige paremini rakendatud. Olen märganud, et inimesed kasutavad üha enam internetti toote ostmiseks või selle kohta teabe leidmiseks. Näiteks kasutas enamik mu tuttavaid ja sõpru, kes õppimiseks arvuti ostsid, hinnavaatluse veebisaiti, et võrrelda sama arvuti hindu erinevates kauplustes ja vastavalt sellele valida endale parim variant. Viimasel ajal oleme aktiivselt arendanud selliseid teenuseid nagu autode jagamine (Citybee, Boltdrive), toidu- ja toidukaupade kohaletoimetamine (polt-wolt jt), elektrilised tõukerattad. Hoolimata asjaolust, et selliste tehnoloogiate väljatöötamine ja rakendamine Eestis kulges juba kiiresti, läks koroonakriisi saabudes protsess veelgi kiiremini. Sellega seoses on kriis seda tööstust IT-s suuresti arendanud, sest inimesed pidid pikka aega kodus õppima ja töötama ning selleks on vaja hästi arenen

uue meedia mõju traditsioonilisele

  Meile kõigile meeldib saada viimaseid uudiseid meie maailmas toimuva kohta. Varem lugesid inimesed palju ajalehti, ajakirju, kuulasid raadiot. Uudised on tänapäeval sama olulised kui varem, kuid teabe vastuvõtmise viis on muutunud. Interneti tulekuga hakkasid paberiallikad tasapisi tagaplaanile tõmbuma. Erinevad uudisteportaalid, foorumid, otseülekanded - kõik see võimaldab teil kiiresti ja hõlpsalt teavet saada. Mõned usuvad, et see on hea, teised - et see kahjustab inimest. Me ei saa edusamme muuta, kuid saame analüüsida, kuidas vana meedia mõjutas uut. Minu arvates on kõige positiivsem aspekt see, et uute teabe hankimise viiside tekkimise tõttu peavad vanad meediad turul püsimiseks kohanema ja sellest tulenevalt ka arenema. Võtame näiteks Postimehe. Esialgu oli see paberleht, kuhu trükiti uudiseid ja igasuguseid teadaandeid. See oli väga populaarne. Nüüd on see juba suur uudisteportaal ja võin eeldada, et seda loeb palju rohkem inimesi kui sama ajalehte. Aga kui postimehe omanikud

Blog 2.nädal

Image
 1. "Nu, pogodi!" Paljud inimesed, kes veel Nõukogude Liidus elasid, on tuttavad legendaarse Nõukogude mänguga "Nu, pogodi!" või "Hunt püüab mune". Mängu mõte on püüda võimalikult palju mune korvi ja seega koguda kõige rohkem punkte.Pärast iga püütud muna suureneb tulemus ühe punkti võrra. Lisaks sellele, et see mäng on meelelahutus, sellel on ka elektroonilise kella ja äratuskella funktsioon.Seade on oma aja kohta tõeliselt ikooniline. Selle taga olid järjekorrad ja seda oli raske saada, iga selle aja laps tahtis seda mängu saada. Hind oli päris kõrge, umbes 25 rubla (keskmine palk oli siis umbes 120 rubla). Elektrooniline mäng "Nu, pogodi!" alustas tootmist Nõukogude Liidus 1984. aastal, kui kaubamärk "Eleсtronika" on välja andnud kaasaskantava elektroonilise mängu, millel on vedelkristallkuvar. See oli esimene mikroprotsessoripõhine mäng NSV Liidus. Kuid vaatamata kogu populaarsusele ei leiutatud seda NSV Liidus. See oli algselt Jaap

3 IT-lahendust

Image
1. BitTorrent Protokoll (2001) Esiteks tuleb the good old torrent. Kõik teavad mis asi see on. Olen kindel, et enamik meist kasutas seda Internetist mängude või filmide allalaadimiseks. Kuidas aga see toimib ja mida ennast kujutab? BitTorrent on Interneti edastusprotokoll. See tähendab et torrent oli tehtud failide sharimiseks. Meetod, mille abil see töötab on päris lihne: põhimõtteliselt  üks suur fail on jagatud mitmeks väikeseks tükiks, iga kasutaja laadib tüki alla ja jagab selle seejärel teistele kasutajatele.  Esimene versioon oli tehtud 2001 aastal aprillis, autor on ameerika programmerija Bram Cohen. Iga aastaga torrent muutus populaarsemaks ja populaarsemaks. Aastaks 2012 kasutas bittorrenti umbes 150 miljonit igakuist kasutajat ja tänapäeval see arv kasvab iga päevaga. Alguses tehti torrent seaduslikuks failide jagamiseks, kuid mõne aja pärast hakkasid üha enam kasutajaid seda ebaseadusliku ja autoriõigusega kaitstud materjali saamiseks kasutama. Siin peab hästi aru saama, et