Litsensid ja autoriõigus (7.nädal)

 Nagu ma aru sain dokumendist ja Internetist saadud teabest, on copylefti mõte selles, et kõigil, kes levitavad programmi muudatustega või ilma, ei ole õigust piirata selle edasise levitamise või muutmise vabadust, st kasutaja on kohustatud levitada programmi sama litsentsi alusel ja samade tingimustega. Copyleft -litsentse on mitut tüüpi:

"Tugev" copyleft - võimaldab koodi kasutada ainult sama litsentsi alusel loodud programme. Kui kasutan mõne tugeva copyleft programmi koodi, siis pean oma programmile andma sama litsentsi (näiteks GPL, AGPL, Sleepycat litsents).

"Nõrk" copyleft - võimaldab teil programmi koodis muudatusi teha, eeldusel, et muudetud programm koostatakse originaalina raamatukoguna. Seejärel saab uue programmi välja anda mis tahes muu litsentsi alusel (näiteks LGPL, Mozilla avalik litsents)

Permissive license (no copyleft) - need litsentsid võimaldavad teil programmi ja selle lähtekoodiga teha peaaegu kõike, kaasa arvatud nende levitamine, müümine, saadud tarkvara kasutamine mis tahes otstarbel, muule tarkvarale manustamine või isegi koopiate teisendamine teised litsentsid (MIT, Apache, BSD litsentsid)

Kui me tuleme tagasi ülesande küsimuse juurde, nimelt kuidas copyleft mõjutab litsentsi valikut, siis tundub mulle, et kõigepealt peate mõtlema, mille jaoks soovite koodi kirjutada. Pärast seda peate valikuid analüüsima, lähtudes vajalikest tingimustest, ja pärast seda võite vabalt valida! 

Allikad 

1. https://fossa.com/blog/all-about-copyleft-licenses/ 

2. https://www.shlomifish.org/philosophy/computers/open-source/foss-licences-wars/foss-licences-wars/types-of-licences.xhtml 

3. https://lvee.org/uploads/image_upload/file/333/winter_2014_05_lvee_licences_lect.pdf