3 IT-lahendust

1. BitTorrent Protokoll (2001)

Esiteks tuleb the good old torrent. Kõik teavad mis asi see on. Olen kindel, et enamik meist kasutas seda Internetist mängude või filmide allalaadimiseks. Kuidas aga see toimib ja mida ennast kujutab? BitTorrent on Interneti edastusprotokoll. See tähendab et torrent oli tehtud failide sharimiseks. Meetod, mille abil see töötab on päris lihne: põhimõtteliselt üks suur fail on jagatud mitmeks väikeseks tükiks, iga kasutaja laadib tüki alla ja jagab selle seejärel teistele kasutajatele. Esimene versioon oli tehtud 2001 aastal aprillis, autor on ameerika programmerija Bram Cohen. Iga aastaga torrent muutus populaarsemaks ja populaarsemaks. Aastaks 2012 kasutas bittorrenti umbes 150 miljonit igakuist kasutajat ja tänapäeval see arv kasvab iga päevaga. Alguses tehti torrent seaduslikuks failide jagamiseks, kuid mõne aja pärast hakkasid üha enam kasutajaid seda ebaseadusliku ja autoriõigusega kaitstud materjali saamiseks kasutama. Siin peab hästi aru saama, et ise BitTorrent ei ole ebalegaalne, vaid kui see on kasutatud selleks, et copyright materiali saata, see on juba ebaseaduslik. Seepärast on vaja alati kontrollida, mida te alla laadite!

https://history-computer.com/companies/the-history-of-bittorrent/ 

https://itproger.com/news/kak-rabotaet-tehnologiya-torrent 

https://web.archive.org/web/20140326102305/http://www.bittorrent.com/intl/es/company/about/ces_2012_150m_users 

2. Morris Worm (1988)

Teine IT -lahendus, millest tahan rääkida, on Morris uss. See oli esimene arvutiviirus, mis levis interneti  kaudu (sellel ajal interneti nagu me teame seda  praegu ei olnud, selle asemel oli APRANET võrk). Morris ussi tegi 1988. aastal andekas programmeerija ja Harvardi ülikooli üliõpilane Robert Morris. Morris uss levis, kasutades ära UNIX sendmaili haavatavusi (backdoor abil). Uss töötas ka nõrkade paroolide äraarvamisega, kuna see sisaldas 900 parooli ja võis kasutada kontoomanike nimesid võimalike paroolide toomiseks. Alguses Robert tahtis teha progrrammi selleks, et testida võrgu piire, kuid tema koodi vea tõttu hakkas viirus kiiresti levima. Selle viiruse tõttu ei saanud mõned arvutid töötada kuni 5 päeva. Lõpuks oli umbes kuni 100 miljonit dollarit majanduslikku kahju. Arvatakse, et Morris uss nakatas umbes 6 tuhat arvutit, umbes 10% kõigist, mis olid tol ajal internetiga ühendatud. 1989. aastal kaevati ta kohtusse. Teda ähvardas kuni viieaastane vanglakaristus ja 250000 dollari trahv aga ta sai kolmeaastase katseaja, 10 000 dollari suuruse trahvi ja 400 tundi üldkasulikku tööd.

https://habr.com/ru/post/160337/ 

https://www.hypr.com/morris-worm/ 

https://tech.onliner.by/2020/02/05/great-worm

3. 4G(2010)

Kolmas huvitav asi on 4G. Ilma kiire internetiühenduseta tundub teie nutitelefon üsna kasutu asi. Sellepärast peab meil olema hea ja kiire internetiühendus, ja seepärast vajamegi meie 4G. See on põhimõtteliselt neljanda põlvkonna traadita internet, mis pakub umbes 10 korda kiiremat kiirust kui kolmanda põlvkonna ehk 3G. Kiiruse osas leidsin erinevat teavet selle kohta, milline kiirus on maksimaalne, mõned kirjutavad 200, teised 400-500. Kõik taandub asjaolule, et kui arvestada erinevaid tegureid (ilm, asukoht jne), on tegelik maksimumkiirus umbes 100 Mbps. 4G võrgud põhinevad IP -aadressidel, ehk nad kasutavad standardset sideprotokolli pakettandmete saatmiseks ja vastuvõtmiseks. Seda tüüpi standardpakette kasutades saavad andmed krüptimata ja riknemata ületada mis tahes võrku. 4G ei ole revolutsiooniline uus leiutis, kuid ületab 3G kiirust mitu korda ja on kasutajatele väga kasulik.

https://www.4g.co.uk/how-fast-is-4g/ 

https://www.kv.by/content/321328-kak-rabotaet-4g